Bedre vanntilstand i samarbeid : Mulighetet til å påvirke arbeidsprogrammet for vannforvaltning og sentrale spørsmål i vannregionen Tana–Neiden–Pasvik i 2016–2021
Räinä, Pekka (red.); Juvonen, Janne; Karonen, Mauri; Kurkela, Reino; Laine, Anne; Mäenpää, Milla; Ojala, Teresa; Pasanen, Jari; Seppälä, Arto; Huhtala, Jarmo (2012)
Räinä, Pekka (red.)
Juvonen, Janne
Karonen, Mauri
Kurkela, Reino
Laine, Anne
Mäenpää, Milla
Ojala, Teresa
Pasanen, Jari
Seppälä, Arto
Huhtala, Jarmo
Lapin ELY-keskus
2012
Julkaisun pysyvä osoite on
https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-257-577-7
https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-257-577-7
Tiivistelmä
Målet for vannforvaltning er å opprettholde god tilstand i vann og forbedre tilstanden i vann der hvor den er svekket. Det pågår en andre planleggingsrunde i vannforvaltning. Under denne runden skal planene kontrolleres og vannforvaltningsplaner frem til 2021 utarbeides. Vannregionen Tana-Neiden-Pasvik på finsk side strekker seg også til norske og russiske områder og planene skal koordineres. Dette dokumentet inneholder planlagt arbeidsprogram og sentrale spørsmål for vannregionen på finsk side.
Dokumentet sendes på høring fra 15. juni til 17. desember 2012. Til hjelp i planleggingen ønskes blant annet tilbakemelding om gjennomføring og tidsplan for planlegging og påvirkningsmuligheter; saker knyttet til utarbeiding av miljøredegjørelse og innhold; sentrale problemer og utviklingsbehov for vanntilstand; midler og tiltak for å kunne bedre tilstanden til vann og muligheter for finansiering og samarbeid. Endringer i virksomhetsmiljøet påvirker definering og vektlegging av sentrale spørsmål for andre planperiode. Ny lovgivning har kommet til og det er etter første planrunde blitt gjennomført eller startet flere nye programmer og strategier som påvirker vannforvaltning. Det kan nevnes f.eks. vannforbedringsstrategi og strategi for vandringsveier for fisk. Det skal åpnes nye gruver i vannregionen. De største endringene er kommet som følge av gruvedriften på russisk side av Pasvikelva. Innstramninger i statsøkonomien reduserer finansieringsmulighetene til vannforvaltning for offentlig sektor. For eksempel forutsetter videre arbeid med vassdragsrehabilitering i fremtiden at man klarer å knytte nye aktører til det.
Sentrale spørsmål for vannforvaltning i vannregionen Tana-Neiden-Pasvik er knyttet til forbedring av vannforsyning for boligområder og vern av grunnvann; håndtering av vassdragsbelastning; reduksjon av ulemper ved vassdragsutbygging og regulering; forebygging av spredning av fremmede arter og fiskesykdommer og utarbeiding av målsettinger for vannforvaltning og håndtering av flomrisiko. Mer informasjon om vannforvaltning på nettadressen: www.ymparisto.fi/lap/vesienhoito. Čáziiddikšuma ulbmilin lea viiddes ovttasbarggu vehkiin seailluhit buori čáziid dili sihke buoridit čáziid dili doppe, gos da t lea
beassan hedjonit. Čáziiddikšumis lea jođus nubbi plánenmuddu, mas plánat dárkkistuvvojit ja čáziiddikšunplánat jahkái 2021
válmmaštallojit. Deanu-Njávdánjoga-Báhčaveaijoga čáziiddikšunguovlu ollá maiddái Norgga ja Ruošša viidodagaide ja plánat
heivehuvvojit oktii. Dát áššebábir sisttisdoallá plánema bargoprográmma ja čáziiddikšunguovllu guovddáš gažaldagaid Suoma
bealde. Áššebáhpára gullanáigi 15.6.–17.12.2012. Plánema dihte máhcahat sávvojuvvo earret eará plánema ollašuhttimis ja
áigetávvalis sihke váikkuhanvejolašvuođain; birasčilgehusa ráhkadeapmái ja sisdollui gulavaš áššiin; čáziid dillái gulavaš
guovddáš váttisvuođain ja ovddidandárbbuin; vugiin ja doaimmain, maidguin čáziid dili sáhttá buoridit sihke ruhtadan- ja
ovttasbargovejolašvuođain.
Doaibmanbirrasis leat dáhpáhuvvan nuppástusat, mat váikkuhit nuppi plánenáigodaga guovddáš gažaldagaid meroštallamii ja
deattuhusaide. Ođđa láhkaásaheapmi lea boahtán lasi ja vuosttas plánenmuttu maŋŋá leat dahkkon dahje álggahuvvon máŋggat
čáziiddikšumii váikkuheaddji prográmmat ja strategiijat., ee. čázádatordnenstrategiija ja guollegeaidnostrategiija. Ođđa ruvkket
leat álgimin doaimmaset čáziiddikšunguovllus. Stuorámus nuppástusaid ruvkeindustriija lea dagahan Báhčaveaijoga Ruošša
beale viidodagas. Čavgi stáhtaekonomiija geahpeda almmolaš sektora vejolašvuođaid ruhtadit čáziiddikšuma. Ovdamearkan
čázádatordnemiid ovddideapmi eaktuda boahttevuođas, ahte lihkostuvvo das, ahte dasa servet ođđa doaibmit.
Deanu-Njávdánjoga-Báhčaveaijoga čáziiddikšunguovllus čáziiddikšuma guovddáš temát laktásit ássama čáziidfuolahusa
buorideapmái ja vuođđočáziid suodjaleapmái; čázádatnoađuheami hálddašeapmái; ; čázádatráhkadeami ja – dulvadeami
hehttehusaid geahpedeapmái; vierrošlájaid ja guolledávddaid lávdama eastadeapmái sihke čáziiddikšuma ja dulvariskkaid
hálddašeami ulbmiliid oktiiheiveheapmái. Lassidieđut čáziiddikšumis neahttačujuhusas: www.ymparisto.fi/lap/vesienhoito. Časijhoittám ulmen lii vijđes oovtâstpargo vievâst siäiluttiđ čaasij šiev tile sehe pyerediđ čaasij tile tobbeen, kost tot lii peessâm
hiäjusmuđ. Časijhoittáámist lii monâmin nubbe vuávámrieggee, kuás vuáváámeh tärhistuvvojeh já časijhoittámvuáváámeh
valmâštâlluvvojeh ihán 2021. Tiänu–Njiävđám–Paččvei časijhoittámkuávlu uulât še Taažâ já Ruošâ kuávloid já vuáváámeh
heiviittuvvojeh oohtân. Taat äššikirje tuálá siste vuávám pargo-ohjelm já časijhoittámkuávlu kuávdášlâš koččâmâšâid
Suomâbeln. Äššikirjeest kuullâp 15.6.–17.12.2012. Vuávám iššeen tuáivup macâttâs eres lasseen vuávám olášutmist já
äigitaavlust sehe vaikuttemmáhđulâšvuođâin; pirâsčielgiittâs rähtimân já siskáldâsân lohtâseijee aašijn; čaasij tilán lohtâse ijee
kuávdášlâš čuolmâin já ovdedemtáárbuin; vuovijn já tooimâin, moiguin čaasij tile puáhtá pyerediđ sehe ruttâdem- já
oovtâstpargomáhđulâšvuođâin.
Toimâmpirrâsist láá tábáhtum nubástusah, moh vaikutteh nube vuávámpaje kuávdášlâš koččâmâšâi miäruštâlmân já
tiäduttâssáid. Uđđâ lahâasâttâs lii puáttám lase já vuossâmuu vuávámrieggee maŋa láá toohum tâi pieijum joton
časijhoittáámân vaikutteijee ohjelmeh já strategiah, eres lasseen čácádâhtivvoomstrategia já kyelikiäinustrategia. Uđđâ ruukih
láá aalgâtmin tooimâs časijhoittámkuávlust. Stuárráámusâid nubástusâid ruukiráhtulâšvuotâ lii tovâttâm Paččvei Ruošâpiäláá
kuávlust. Čovgâneijee staatâekonomia keeppid almolâš syergi máhđulâšvuođâid ruttâdiđ časijhoittám. Ovdâmerkkân
čácádâhtivomij ovdâskulij tuálvum váátá puátteevuođâst, et toos luhostuvá čonâsittiđ uđđâ tuáimeid.
Tiänu–Njiävđám–Paččvei časijhoittámkuávlust časijhoittám kuávdášlâš teemah lohtâseh aassâm čäcihuolâttâs
pyereedmân já vuáđučaasij suoijâlmân; čácádâhkuormim haaldâšmân; čácádâhhuksim já -heiviittâllâm hemâdâsâi
keeppidmân; vieresšlaajâi já kyelitaavdâi vijđánem estimân sehe časijhoittám já tulveriiskâi haldâšem uulmij
oohtânheivitmân. Lasetiätu časijhoittáámist viärmádâhčujottâsâst: www.ymparisto.fi/lap/vesienhoito. Čaa´ʒʒihåiddam täävtõssân lij šuurab õhttsažtuâi vie´ǩǩin seeilted šiõǥǥ čaa´ʒʒi vue´ǩǩ di pue´reed čaa´ʒʒi vue´ǩǩ tå´ben, ko´st tõt lij
piâssâm huânn’ned. Čaa´ʒʒihåiddam tuâi peä´lest lij jåå´ttmen nu´bb plaaneemkõõrv, kuä´ss plaanid veâl ta´rǩǩeet da
čaa´ʒʒihåiddamplaan ee´jj 2021 räjja valmštõõlât. Teno-Njauddâmjooǥǥ -Paaččjooǥǥ čaa´ʒʒihåiddamvu´vdd vuäll še Taarr da
Ruõššjânnam vuu´did da plaanid šiõtteed õ´htte. Tät ä´ššǩe´rjj âânn se´st plaaneem tuâjjprograamm da čaa´ʒʒihåiddamvuu´d
vääžnmõs kõõččmõõzzid Lää´ddjânnam beä´lnn. Ä´ššǩee´rjest kuulât 15.6.–17.12.2012. Plaaneem veä´ǩǩen tuäivat maacctõõzzid
jeä´rbi mie´ldd plaanumuužž teâuddjumuužžâst da äi´ǧǧtaaulast di vaikktemvuäittmõõžžin; pirrõsčiõ´lǧǧõõzz raajjmõ´šše da siiskõ´sse
kuõskki aa´ššin; čaa´ʒʒi vuâkka kuõskki vääžnmõs pro´blee´min da ooudâsviikkâmtaarbin; kuånstin da tuåimin, koin čaa´ʒʒi vue´ jj
vuei´tet pue´reed di teäggtem- da õhttsažtuâjjvuäittmõõžžin.
Tuåimmjemtuâjjpirrõõzzâst liâ šõddâm muttâz, kook puä´tte vaikkted nuu´bb plaaneempââi kõõččmõõžži meä´rtem da vääžntem
tuõjju. Lââ´ssen liâ puättam ođđ lää´jjseâttmõõžž da mâŋŋa vuõssmõs plaaneemkõõrv leät tuejjuum da jått’tum määŋgaid
čaa´ʒʒihåiddam tuõjju vaikkteei prograammid da strategiiaid., jm. čä´ccõspue´reemstrategii da kue´llvuõjjâmväällstrategii. Ođđ
kuåivvâz liâ altte´mmen tuåimmjumuužžes čaa´ʒʒihåiddamvuu´dest. Kuåivâsindustrii lij tuejjääm šuurmõs muttsid Paaččjooǥǥ
Ruõššjânnam beällsaž vuu´dest. Riikkekonomiia uu´ccad õõlmâs sektoor vuäittmõõžžid teäggted čaa´ʒʒihåiddmõõžž. Ouddmiârkkan
čä´ccõspue´rumuužž ooudårra viikkmõš ooudald puõ´ttiääi´jest tõn, što tõõzz o´nnstet cõõnâ´tted ođđ tuåimmjee´jid.
Teno-Njauddâmjooǥǥ -Paaččjooǥǥ čaa´ʒʒihåiddamvuu´dest čaa´ʒʒihåiddam vääžnmõs teemm ko´lle aazztem čää´cchuõl
pue´rumu´šše da på´nnčaa´ʒʒi suõ´jjõ´sse; čä´ccõskuârmtumuužž vaaldšma; ; čä´ccõsraajjâm da –rää´jtõõzz hääitai occeem diõtt;
vee´resšlaajji da kue´llkõõvi leävvnumuužž cõggâm diõtt di čaa´ʒʒihåiddam da tu´lvvriiski vaaldšem täävtõõzzi õ´httešiõttumu´šše.
Lââ´ssteâđaid čaa´ʒʒihåiddmõõžžâst säi´mmaddrõõzzâst: www.ymparisto.fi/lap/vesienhoito.
Dokumentet sendes på høring fra 15. juni til 17. desember 2012. Til hjelp i planleggingen ønskes blant annet tilbakemelding om gjennomføring og tidsplan for planlegging og påvirkningsmuligheter; saker knyttet til utarbeiding av miljøredegjørelse og innhold; sentrale problemer og utviklingsbehov for vanntilstand; midler og tiltak for å kunne bedre tilstanden til vann og muligheter for finansiering og samarbeid. Endringer i virksomhetsmiljøet påvirker definering og vektlegging av sentrale spørsmål for andre planperiode. Ny lovgivning har kommet til og det er etter første planrunde blitt gjennomført eller startet flere nye programmer og strategier som påvirker vannforvaltning. Det kan nevnes f.eks. vannforbedringsstrategi og strategi for vandringsveier for fisk. Det skal åpnes nye gruver i vannregionen. De største endringene er kommet som følge av gruvedriften på russisk side av Pasvikelva. Innstramninger i statsøkonomien reduserer finansieringsmulighetene til vannforvaltning for offentlig sektor. For eksempel forutsetter videre arbeid med vassdragsrehabilitering i fremtiden at man klarer å knytte nye aktører til det.
Sentrale spørsmål for vannforvaltning i vannregionen Tana-Neiden-Pasvik er knyttet til forbedring av vannforsyning for boligområder og vern av grunnvann; håndtering av vassdragsbelastning; reduksjon av ulemper ved vassdragsutbygging og regulering; forebygging av spredning av fremmede arter og fiskesykdommer og utarbeiding av målsettinger for vannforvaltning og håndtering av flomrisiko. Mer informasjon om vannforvaltning på nettadressen: www.ymparisto.fi/lap/vesienhoito.
beassan hedjonit. Čáziiddikšumis lea jođus nubbi plánenmuddu, mas plánat dárkkistuvvojit ja čáziiddikšunplánat jahkái 2021
válmmaštallojit. Deanu-Njávdánjoga-Báhčaveaijoga čáziiddikšunguovlu ollá maiddái Norgga ja Ruošša viidodagaide ja plánat
heivehuvvojit oktii. Dát áššebábir sisttisdoallá plánema bargoprográmma ja čáziiddikšunguovllu guovddáš gažaldagaid Suoma
bealde. Áššebáhpára gullanáigi 15.6.–17.12.2012. Plánema dihte máhcahat sávvojuvvo earret eará plánema ollašuhttimis ja
áigetávvalis sihke váikkuhanvejolašvuođain; birasčilgehusa ráhkadeapmái ja sisdollui gulavaš áššiin; čáziid dillái gulavaš
guovddáš váttisvuođain ja ovddidandárbbuin; vugiin ja doaimmain, maidguin čáziid dili sáhttá buoridit sihke ruhtadan- ja
ovttasbargovejolašvuođain.
Doaibmanbirrasis leat dáhpáhuvvan nuppástusat, mat váikkuhit nuppi plánenáigodaga guovddáš gažaldagaid meroštallamii ja
deattuhusaide. Ođđa láhkaásaheapmi lea boahtán lasi ja vuosttas plánenmuttu maŋŋá leat dahkkon dahje álggahuvvon máŋggat
čáziiddikšumii váikkuheaddji prográmmat ja strategiijat., ee. čázádatordnenstrategiija ja guollegeaidnostrategiija. Ođđa ruvkket
leat álgimin doaimmaset čáziiddikšunguovllus. Stuorámus nuppástusaid ruvkeindustriija lea dagahan Báhčaveaijoga Ruošša
beale viidodagas. Čavgi stáhtaekonomiija geahpeda almmolaš sektora vejolašvuođaid ruhtadit čáziiddikšuma. Ovdamearkan
čázádatordnemiid ovddideapmi eaktuda boahttevuođas, ahte lihkostuvvo das, ahte dasa servet ođđa doaibmit.
Deanu-Njávdánjoga-Báhčaveaijoga čáziiddikšunguovllus čáziiddikšuma guovddáš temát laktásit ássama čáziidfuolahusa
buorideapmái ja vuođđočáziid suodjaleapmái; čázádatnoađuheami hálddašeapmái; ; čázádatráhkadeami ja – dulvadeami
hehttehusaid geahpedeapmái; vierrošlájaid ja guolledávddaid lávdama eastadeapmái sihke čáziiddikšuma ja dulvariskkaid
hálddašeami ulbmiliid oktiiheiveheapmái. Lassidieđut čáziiddikšumis neahttačujuhusas: www.ymparisto.fi/lap/vesienhoito.
hiäjusmuđ. Časijhoittáámist lii monâmin nubbe vuávámrieggee, kuás vuáváámeh tärhistuvvojeh já časijhoittámvuáváámeh
valmâštâlluvvojeh ihán 2021. Tiänu–Njiävđám–Paččvei časijhoittámkuávlu uulât še Taažâ já Ruošâ kuávloid já vuáváámeh
heiviittuvvojeh oohtân. Taat äššikirje tuálá siste vuávám pargo-ohjelm já časijhoittámkuávlu kuávdášlâš koččâmâšâid
Suomâbeln. Äššikirjeest kuullâp 15.6.–17.12.2012. Vuávám iššeen tuáivup macâttâs eres lasseen vuávám olášutmist já
äigitaavlust sehe vaikuttemmáhđulâšvuođâin; pirâsčielgiittâs rähtimân já siskáldâsân lohtâseijee aašijn; čaasij tilán lohtâse ijee
kuávdášlâš čuolmâin já ovdedemtáárbuin; vuovijn já tooimâin, moiguin čaasij tile puáhtá pyerediđ sehe ruttâdem- já
oovtâstpargomáhđulâšvuođâin.
Toimâmpirrâsist láá tábáhtum nubástusah, moh vaikutteh nube vuávámpaje kuávdášlâš koččâmâšâi miäruštâlmân já
tiäduttâssáid. Uđđâ lahâasâttâs lii puáttám lase já vuossâmuu vuávámrieggee maŋa láá toohum tâi pieijum joton
časijhoittáámân vaikutteijee ohjelmeh já strategiah, eres lasseen čácádâhtivvoomstrategia já kyelikiäinustrategia. Uđđâ ruukih
láá aalgâtmin tooimâs časijhoittámkuávlust. Stuárráámusâid nubástusâid ruukiráhtulâšvuotâ lii tovâttâm Paččvei Ruošâpiäláá
kuávlust. Čovgâneijee staatâekonomia keeppid almolâš syergi máhđulâšvuođâid ruttâdiđ časijhoittám. Ovdâmerkkân
čácádâhtivomij ovdâskulij tuálvum váátá puátteevuođâst, et toos luhostuvá čonâsittiđ uđđâ tuáimeid.
Tiänu–Njiävđám–Paččvei časijhoittámkuávlust časijhoittám kuávdášlâš teemah lohtâseh aassâm čäcihuolâttâs
pyereedmân já vuáđučaasij suoijâlmân; čácádâhkuormim haaldâšmân; čácádâhhuksim já -heiviittâllâm hemâdâsâi
keeppidmân; vieresšlaajâi já kyelitaavdâi vijđánem estimân sehe časijhoittám já tulveriiskâi haldâšem uulmij
oohtânheivitmân. Lasetiätu časijhoittáámist viärmádâhčujottâsâst: www.ymparisto.fi/lap/vesienhoito.
piâssâm huânn’ned. Čaa´ʒʒihåiddam tuâi peä´lest lij jåå´ttmen nu´bb plaaneemkõõrv, kuä´ss plaanid veâl ta´rǩǩeet da
čaa´ʒʒihåiddamplaan ee´jj 2021 räjja valmštõõlât. Teno-Njauddâmjooǥǥ -Paaččjooǥǥ čaa´ʒʒihåiddamvu´vdd vuäll še Taarr da
Ruõššjânnam vuu´did da plaanid šiõtteed õ´htte. Tät ä´ššǩe´rjj âânn se´st plaaneem tuâjjprograamm da čaa´ʒʒihåiddamvuu´d
vääžnmõs kõõččmõõzzid Lää´ddjânnam beä´lnn. Ä´ššǩee´rjest kuulât 15.6.–17.12.2012. Plaaneem veä´ǩǩen tuäivat maacctõõzzid
jeä´rbi mie´ldd plaanumuužž teâuddjumuužžâst da äi´ǧǧtaaulast di vaikktemvuäittmõõžžin; pirrõsčiõ´lǧǧõõzz raajjmõ´šše da siiskõ´sse
kuõskki aa´ššin; čaa´ʒʒi vuâkka kuõskki vääžnmõs pro´blee´min da ooudâsviikkâmtaarbin; kuånstin da tuåimin, koin čaa´ʒʒi vue´ jj
vuei´tet pue´reed di teäggtem- da õhttsažtuâjjvuäittmõõžžin.
Tuåimmjemtuâjjpirrõõzzâst liâ šõddâm muttâz, kook puä´tte vaikkted nuu´bb plaaneempââi kõõččmõõžži meä´rtem da vääžntem
tuõjju. Lââ´ssen liâ puättam ođđ lää´jjseâttmõõžž da mâŋŋa vuõssmõs plaaneemkõõrv leät tuejjuum da jått’tum määŋgaid
čaa´ʒʒihåiddam tuõjju vaikkteei prograammid da strategiiaid., jm. čä´ccõspue´reemstrategii da kue´llvuõjjâmväällstrategii. Ođđ
kuåivvâz liâ altte´mmen tuåimmjumuužžes čaa´ʒʒihåiddamvuu´dest. Kuåivâsindustrii lij tuejjääm šuurmõs muttsid Paaččjooǥǥ
Ruõššjânnam beällsaž vuu´dest. Riikkekonomiia uu´ccad õõlmâs sektoor vuäittmõõžžid teäggted čaa´ʒʒihåiddmõõžž. Ouddmiârkkan
čä´ccõspue´rumuužž ooudårra viikkmõš ooudald puõ´ttiääi´jest tõn, što tõõzz o´nnstet cõõnâ´tted ođđ tuåimmjee´jid.
Teno-Njauddâmjooǥǥ -Paaččjooǥǥ čaa´ʒʒihåiddamvuu´dest čaa´ʒʒihåiddam vääžnmõs teemm ko´lle aazztem čää´cchuõl
pue´rumu´šše da på´nnčaa´ʒʒi suõ´jjõ´sse; čä´ccõskuârmtumuužž vaaldšma; ; čä´ccõsraajjâm da –rää´jtõõzz hääitai occeem diõtt;
vee´resšlaajji da kue´llkõõvi leävvnumuužž cõggâm diõtt di čaa´ʒʒihåiddam da tu´lvvriiski vaaldšem täävtõõzzi õ´httešiõttumu´šše.
Lââ´ssteâđaid čaa´ʒʒihåiddmõõžžâst säi´mmaddrõõzzâst: www.ymparisto.fi/lap/vesienhoito.
Kokoelmat
- Raportteja [1084]